Kadrioru staadion on 1926. aastal avatud Tallinna staadion, kus peetakse peamiselt jalgpalli- ja kergejõustikuvõistlusi. Staadionil on erinevatel andmetel istekohti 4700–5000 pealtvaatajale.
Kadrioru staadioni puittribüün valmis 1923. aasta kevadel VIII üldlaulupeo laululavaks. Arhitekt Karl Burmani projekti järgi rajatigi laululava sellisena, et teda oli kerge kasutada sporditribüünina. Puittribüün püsis 1936. aastani, siis hakati tegema ettevalmistusi raudbetoontribüüni ehitamiseks.
13. juunil 1926 avas staadioni 15 000 pealtvaataja ees riigivanem Jaan Teemant. Toimusid kergejõustikuvõistlused [...]Kadrioru staadion on 1926. aastal avatud Tallinna staadion, kus peetakse peamiselt jalgpalli- ja kergejõustikuvõistlusi. Staadionil on erinevatel andmetel istekohti 4700–5000 pealtvaatajale.
Kadrioru staadioni puittribüün valmis 1923. aasta kevadel VIII üldlaulupeo laululavaks. Arhitekt Karl Burmani projekti järgi rajatigi laululava sellisena, et teda oli kerge kasutada sporditribüünina. Puittribüün püsis 1936. aastani, siis hakati tegema ettevalmistusi raudbetoontribüüni ehitamiseks.
13. juunil 1926 avas staadioni 15 000 pealtvaataja ees riigivanem Jaan Teemant. Toimusid kergejõustikuvõistlused ning esimene jalgpallimäng Eesti ja Leedu vahel, mis lõppes Eesti 3:1 võiduga. Avavärava lõi 48. minutil Eduard Eelma.
Kadrioru staadion oli Eesti jalgpallikoondise kodustaadion 2001. aastani, kui avati A. Le Coq Arena. Viimane koondisemäng peeti 3. septembril 2000 Portugali vastu. FCI Levadia kodustaadion oli ta 2018. aastani. Samuti pidas siin 2008. aasta hooaja lõpuni kodumänge Meistriliiga meeskond FC TVMK, kes majandusraskuste tõttu lõpetas oma tegevuse.
Eesti NSV ajal kandis staadion nime Dünamo staadion.
Staadioni kompleksi kuulub ka kergejõustiku harjutusväljak ja jalgpalli harjutusväljak.
Staadioni tribüün on 1997. aastast kultuurimälestis.Wikipedia
