Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab:Triigi, Meiuste, Kalasma, Abula, Veere lõkkekohad
Saaremaa üheks suuremaks looduslikuks väärtuseks on tema rannajoon. Selle maalilisust rikastavad kordumatult kaunid maastikud kadakatega, lummavad vaated merele ja pangad ning astangud millede sarnaseid on mujalt raske leida.
Kõike seda ilu on võimalik kätte saada ainult ühel viisil – tuleb kohale minna ja vaadata. Selge on see, et kogu selle ilu vaatamiseks, mille pikkust on 854km, kulub natuke rohkem kui paar päeva. Siinkohal ongi looduse ja esteetiliste väärtuste huvilistele appi tulnud [...]Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab:Triigi, Meiuste, Kalasma, Abula, Veere lõkkekohad
Saaremaa üheks suuremaks looduslikuks väärtuseks on tema rannajoon. Selle maalilisust rikastavad kordumatult kaunid maastikud kadakatega, lummavad vaated merele ja pangad ning astangud millede sarnaseid on mujalt raske leida.
Kõike seda ilu on võimalik kätte saada ainult ühel viisil – tuleb kohale minna ja vaadata. Selge on see, et kogu selle ilu vaatamiseks, mille pikkust on 854km, kulub natuke rohkem kui paar päeva. Siinkohal ongi looduse ja esteetiliste väärtuste huvilistele appi tulnud RMK.
RMK poolt on loodud Saaremaale terve puhkekohtade võrgustik, kus rändur või matkaja saab aja maha võtta või suisa telgiga ööbima jääda. Loomulikult on pea terve Saaremaa rannajoon täis lõkkekohtasid, aga enamus neist on isealgatuslikult inimese poolt loodud. Tihtilugu ei mõju selline omalooming aga keskkonnale kõige tervislikumalt. Inimene ei peagi alati olema hooletu ja endast prahti tahtlikult maha jätma, aga lihtsalt võib ettevalmistamata laagriplatsil võib seda kogemata juhtuda. Kuna ei ole prügikaste, siis võivad öösel metsloomad tekitatud prügikoti laiali vedada ja tuul selle sodi hiljem ühtlaselt rannale laiali laotada. Samuti pole omaalgatuslikes laagripaikades lõkkepuid ja inimene on sunnitud metsast neid tooma, see aga jätab endast lõpuks metsale tugeva jälje. Sellepärast kallis loodusehuviline püüa oma ööbimised korraldada ettevalmistatud puhkekohtades. Nii vähendad oma ökoloogilist jalajälge.
Nagu öeldud, on kogu põhja Saaremaa kaetud tihedalt ranniku äärsete puhkekohtadega kus on olemas lõkkekohad, kuur puudega ja prügikastid. Kõik puhkekohad on kergesti leitava tänu märgistusele suurematel teedel. Abiks on kui teil on kaasas maanteede atlas. Enamustesse puhkekohtadesse on võimalik pääseda sõiduautoga. Hullemal juhul tuleb mõnisada meetrit jalgsi kõndida.
Põhja Saaremaa looduslikest vaatamisväärtustest tahaks esile tuua eeskätt sealsed pangad ja astangud (Pulli pank, Panga pank, Ninase pank, Kauglepa pank, Veere, Kuriku pank, Suuriku pank, Undva pank).
Inimtekkelistest vaatamisväärtustest tooksin esile kunagised kaitserajatised. Kohati paneb suisa imestama kui hästi on kivisesse randa rajatud kaitsekraavid ja laskepesad säilinud ja millist vaeva on nende ehitamine nõudnud.
Eriliselt huvitav on Vilsandi Rahvuspargi alale jääv Harilaiu tuletorn Kiipsaare nukil. See tuletorn on juba aastakümneid merrekukkumise äärel, olles kord rohkem kord vähem viltu. Vahel on selleni võimalik kuiva jalaga minna, vahel on ta pea kümmekond meetrit kaldajoonest mere valduses.
Igaljuhul võib öelda, et kogu Põhja Saaremaa rannajoon on loodushuvilistele ja matkajatele üks suur avastamiste ja seikuste oaas.www.loodusegakoos.ee
